Hei-hei kõik trendikad!

Täna tahan teiega jagada nelja filmi, mida ma viimaste päevade jooksul näinud olen. Kõik on mind mõningalmääral liigutanud, mõne pisara silma toonud ja täiega mõtlema pannud. Olen aru saanud, et olen ikka täiega n.ö visuaalne inimene.  Alates sellest, et mul nägemismälu ja lõpetades sellega, et ma olen fotograaf. Mu fantaasiale ja mõtetele annab palju rohkem inspiratsiooni füüsiliselt eksisteeriv pilt/nägemus. Ma ei ütle, et mulle ei meeldi raamatud, aga kuidagi head filmid kõnetavad mind rohkem. Muidugi tekib ka mul raamatutega oma väljamõeldud maailm pähe, aga filmidega tekib ka. Nii mõnigi film (ja ka foto) elab mu peas hoopis teist elu kui ta ekraanil on. Ma ei oska vist täpselt seletada mida mõtlen, aga ühesõnaga mulle väga meeldib filme vaadata. Ja mulle meeldib neid vist rohkem üksi vaadata. Üksi vaadates ma lähen filmi palju rohkem sisse, kui filmiõhtul kambaga vaadates. Näiteks Näljamängu viimast osa käisingi üleeile üksi kinos vaatamas. Ma proovin filmist rääkides neid väga mitte spoilida, et teil jääks ikka huvi nende vaatamise vastu.

Esiteks pean ütlema, et kõikides neljas filmis oli äraütlemata hea muusika ning see on filmide juures alati väga suureks plussiks!

Wild

11189150_ori

Peaosatäitja Reese Witherspoon üllatas mind VÄGA! Ma pole varem temast midagi erilist arvanud, on alati väga keskpärase mulje oma filmides jätnud. See film räägib seiklemisest, eneseotsingust, hirmude ületamisest, millegi saavutamisest jne. Seda filmi vaatasin sõites Lux Expressiga üksi Jõhvi, kuhu ma läksin tööd tegama, seega veidi samastusin selle filmilooga, et üksi minnakse kuhugi seiklema. Minu seiklus muidugi polnud nii ekstreemne, aga siiski.. veidi oli (mul külmusid näiteks varbad lõpuks nii ära, et ma peaaegu nutsin ja mu telefoni aku suri ära, mis on nii ebameeldiv kuskil võõras linnas). Muide Jõhvi inimesed olid kõik väga sõbralikud, vähemalt need kellega mina kokku puutusin, seega tervitused Jõhvi!
Filmi ajal tuli mulle meelde ka üks Nele Kirsipuu video, kuidas ta sõitis üksi rattaga Viljandisse (vaata siin). Kõik kokku pani mind mõtlema, et tahaks ka suvel kuhugi üksi matkata või rattaga sõita. Kuskil pimedas metsas üksi ööbida jne, sest millegi pärast tekitab mulle kõige rohkem hirmutunnet just suur paks pime mets.

 

The Hunger Games: Mockingjay – Part 2

the-hunger-games-mockingjay-part-2-poster-jennifer-lawrence

Ma mäletan, et kui Näljamängude esimene osa välja tuli, siis ma polnud sellest üli põnevil, et seda kinno vaatama minna ja vaatasin selle ära mitu kuud hiljem arvutist. Muidugi oli see esimene osa nii põnev, et kõiki ülejäänud osasi pidin kohe kinno vaatama minema ja seda sama tegin ka selle osaga. Kõige suurem asi, mis läbi kogu triloogia mulle meeldinud on, on GIRL POWER! Ma ei ole tulihingeline feminist ning see on nii tore, et naiste ja meeste võrdõiguslikkus maailmas aina suureneb, aga siiski on mul tunne, et kohati jääb naiste hääl alla. Selles filmis on see vastupidi. Teiseks läbi Näljamängude filmide on mulle väga-väga meeldinud sealne mood/stilistika, mis eriti meeldis mulle viimases osas. Ning kolmandaks kõigutas mind viimase osa puhul kogu filmi läbiv teema, milleks oli sõda ja ilmselt sellepärast “meeldiski” mulle viimane osa kõige rohkem, sest oli rohkem situatsioone millega praeguse aja/maailmaga seda kõrvutada. Kes meist siis ei mõtleks igapäev sellele, et mis kurat siin maailmas toimub? Tapetakse süütuid inimesi ja inimesed on hirmul.
Teiseks teemaks filmis toimunud sõja sees oli ka meedia ja propaganda – filmis tuli nii hästi välja see, et ära usu kõike mida sulle räägitakse! Ja see on ka praegu probleemiks, et paljud inimesed usuvad kohe kõike, mida peavoolumeedia neile ette söödab, aga teate mis – kõik ei ole nii must ja valge. Musta ja valge vahele jääb veel nii palju infot ehk “teisi värve” – uurige-uurige-uurige!

 

Burnt

11201614_ori

Mulle lihtsalt meeldivad toiduga seotud filmid, mu üks lemmikmultifilme on Ratatouille. Võib-olla sellepärast ka, et kui ma olen söögitegemise lainel, siis mulle väga meeldib kokata ja mu valmistatud söök tuleb südamest ning ma ALATI küsin “Kuidas maitseb? Kuidas maitseb?”, mis käib mu perele juba üsna närvidele 😀 . Teiseks meeldis mulle see film jällegist samastumise pärast, sest olen vägagi tunda saanud seda kokade ülbust teenindajana töötades. Ma saan aru, et see töö on mega pingerohke, aga see on ikka veidi hull, kuidas kokad lubavad endale teistega halvasti kohtlemist. Viimases kohas kus ma töötasin oli köögis ikka koguaeg väääääga palju draamat. Ma saan aru, et köögis on kiire, aga see ei tähenda, et minul kui teenindajal poleks kiire. Kui köögis on kiire, on ka teenindajatel kiire! Aga millegi pärast paljud kokad arvavad, et võivad oma halba tuju meie peale välja elada. Üli haige sitatsioon viimasest töökohast – meil oli kiire ehk tramm, me jooksime Saaraga higimull otsa ees, et kõikidel klientidel oleks hea, joogid olemas, tellimus tehtud jne. Aga kui kööki tellimuse viisime, saime me õiendada, et me jälle uue tellimuse tõime… Mul üks hetk läkski kops üle maksa ja ma tuimalt küsisingi, et kelle töö see söögi tegemine tema arust on või mis ma lähen kliendile ütlema, et kahjuks täna kokk teile süüa ei tee? Kreisiraadiost “Ma ei teenida teid, mitte mingil juhul!”.
Ühes teises kohas, kus ma üli ammu töötasin, ütles mulle peakokk, et ajab mind järgmine päev kiilakaks, kui ma samasuguse soenguga tulen, et mul on liiga lahtised juuksed – khmm mul oli korralik krunn, “lakutud” juustega 😀
Nii palju minu seiklustest siis söögikohtades. Jõudes tagasi filmi juurde, mida ma siin soovitan, siis Bradley Cooper muutis ka muidugi filmi veel paremaks, sest tema näitlemisoskus on ÜLE VÕLLI!

 

The Secret Life of Walter Mitty

secret_life_of_walter_mitty_ver4_xlg

Seda filmi soovitas kunagi Marili oma blogis ning nüüd pärast ära vaatamist soovitan ka mina seda teil näha! Tõsiselt sügavamõtteline, hea ja huvitav film 🙂 . Ning jällegi peaosatäitja Ben Stiller üllatas mind väga. Filmi põhisõnumiks on see, kui palju asju inimene oma mugavustsoonis olles tegemata jätab, mis siis sünnib kui ta sealt välja tuleb ning kui suur ja ilus on inimese fantaasia. Lisaks on filmis väga palju ilusaid looduskaadreid, mis panevad unistama seiklemisest. Viimaseks meeldis mulle see film ka fotograafia pärast, mis oli filmis läbivaks teemaks.

 

Nagu ma juba ütlesin, siis mulle meeldib filme vaadata, eriti selliseid mis kuidagi liigutavad. Seega nüüd ootan, et te mulle mingeid filme soovitaks, mis on teid väga liigutanud ja mõtlema pannud.

 

Kamilla Katarina
♥♥♥

INSTAGRAM | FACEBOOK | TUMBLR | YOUTUBE