Hei-hei kõik trendikad!

Jah, olin kadunud, aga ei hakka siin väga põhjendama ja vabandama. On nii tore näha, et te käite siin ikka koguaeg piilumas, et kas on miskit uut. Nüüd lõpuks tuleb üks korralik ja võrratute piltidega postitus sellest kuidas ma käisin perega Šveitsis Anzéres alpides suusatamas (ja see on ka üks põhjustest miks kadunud olin). Seal oli lihtsalt I-M-E-L-I-N-E! Juba tahaks sinna tagasi. Need, kes on kuskil suurematel mägedel suusatamas või lauatamas käinud, teavad millest räägin, aga need mäed panevad elama. Mis mõttes? Mäel olles sa tunned korraga kiirust ja adrenaliini, sest pead riskima, võtma kiirelt otsuseid vastu ja olema nendes otsustes kindel, sest muidu? Sa sõidad lihtsalt hange või kukud kuskilt liiga kõrgalt alla või veel sada asja mis võib juhtuda. Igapäevaselt me neid kõiki korraga ei koge, seega jah, suusareis on väga hea raputus su vaimule 🙂 Lisaks veel see d-vitamiin toos, mida ma seal päikesest sain. Uskumatu, kui palju energiat annab päike juurde. Jumal tänatud, et vaikselt koputab ka Eestis see päikse uksele ja soovib meieni kevade tuua.

Šveitsi läksime me autoga ehk siis nüüdsest ma ei tee teist nägugi kui on vaja ala Pärnusse või Kuressaarde sõita, sest 2-3h autosõidu 32h võrreldes on koki-möki. Ning jah, me sõitsime järjest sinna, ilma vahepealse ööbimiseta. Seal ees ootasid meid meie sugulased – tädi pere, vanaema ja teine tädi ehk siis oli see ka kerget viisi “suguvõsa” kokkutulek. Elasime ühes armas alpimajas, kuhu meie 11-pealine seltskond ilusti ära mahtus. Kõikidelt allolevatel piltidelt saate, siis näha milline võrratu vaade avanes meile rõdult 🙂 .

Mäel ma väga palju õnneks ei kukkunud, aga viimasel päeval tuli suur lumetorm ja siis ühel hetkel, kui mul hoog oli suur (viimastel päevadel läksin eriti hulljulgeks), kadus rada silme eest ära ning ma ei saanud aru kuhu ma sõitma pean, mille peale ma automaatselt pidurdasin sahaga (suusad eest kokku tagant lahku), aga suusad läksid eest liiga kokku ja paningi matsu nii, et kepid ja üks suusk lendasid erisuundades. Ma ehmatasin sellest kukumusest nii ära ja olin mega šokis, et ma algul ei saanud väga arugi, et ma kuskilt haiget sain, aga õhtul juba tundsin kuidas terve vasakpool kehast valutab, seega sain ikka põrutada küll, mis siiski pole väga suur asi, sest mägedes juhtub ikka paljupalju hullemaid õnnetusi. Samal ajal kui me seal olime pani üks 12-aastane poiss samamoodi selle saha pärast (ehk suusad lähevad eest risti) matsu, et tal oli kogu lõug verine ja õõhh… ei taha ette kujutada mida kõike veel. No kiirabi helikopter kutsuti ikka kohale.

Ühesõnaga, kui te mägedesse lähete, siis vältige sahaga pidurdamist, see on üks ohtlikumaid kukkumis viise 😉 !

Mida veel… Vältige enda ära kõrvetamist! Seekord ma panin ikka korralikult 50 spf’i ja veel riidest näokaitse ka igaksjuhuks peale, sest kunagi ammu (umbes 14-aastaselt) käisin ma ka alpides suusatamas ja ma kasutasin seal vist 30 spf’i ja see tugev päike kõrvetas mu näkku reaalselt teise astme põletuse ja mu paremal põsal oli päris pikka aega siuke 1,5 cm põleltus laik.

Korraks teemast mööda, aga tõesti sorri kallid lugejad, et niimoodi eemal olin, aga mul oli/on käsil põhimõtteliselt kolm foto/video alast projekti, seega pärast reisi tulin tagasi ja lihtsalt konstantselt kas monteerisin või töötlesin/sorteerisin pilte. Ma luban teile, et te saate ka nendest projektidest teada (ühest juba sel nädalal, märksõna #moepark2015) 🙂 .

Tagasi reisi juurde – pildid on erinevate kvaliteetidega, sest mõned on tehtud peegelkaameraga, mõned ekstreemkaamera ja selfied telefoni esikaameraga. Kuna pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna, siis nautige pilte ja saage tuttavaks mu mõne pereliikmega, keda te veel siin blogis kohanud pole 🙂 :

DSC_1176

IMG_0060

20150310_013141_blursquare_2

DSC_1210

IMG_0071

IMG_0058

20150310_013247_blursquare_1

Üks päev, kui ma ei jaksanud mäele minna ehk sain rõdul päikest võtta, kus oli reaalselt 20-kraadi sooja.
Spordirinnahoidjad – H&M

DSC_1191

P1050165

IMG_0075

20150310_013624_blursquare_2

Processed with VSCOcam with kk1 preset

20150310_013413_blursquare_1

IMG_0087

IMG_0673

Minu imearmas täditütar, kes on küll 6-aastane, aga tuhises mäest alla nagu Imelistest perepoeg Välk (minu lemmik multifilm).

20150310_014253_blursquare_1

Minu “suurem” väiksem vend, kes otsustas seekord sõita lumelauaga. Reisialguses ta väga sõita ei osanud, aga lõpus tuli juba väga hästi välja. Minu arust väga julge käik võtta siukestele mägedele sõiduvahend, millega sõita ei oska, aga HARJUTAMINE TEEB MEISTRIKS!  “Suurem” väiksem on ta mulle sellepärast, et ta on minust ainult aasta ja neli kuud noorem, aga kõik arvavad, et ta on must vanem.
Üleüldse paljud arvavad, et me oleme kaksikud 🙂

20150310_014456_blursquare_1

Ning saage tuttavaks mu emaga. Ma olen alati olnud arvamusel, et me pole väga sarnased (pigem olen isasse), aga selle pildiga juhtus vastupidi, kus me oleme peaaegu, et kaks tilka vett 😀

20150310_014736_blursquare_1

IMG_0630

IMG_0042

IMG_0792

Ja viimasel päeval nagu ennist ütlesin, pööras Ilmataat ära ja saatis sooja päikese asemel tugeva lumesaju.

IMG_0774

IMG_0849

Tagasi teel käisime Prahast läbi, seega ma saan nüüd öelda, et ma olen ka Tšehhis ning Prahas käinud, kus ma küll viibisin ainult tund aega ja seda ka kell üks öösel, aga siiski 😀 .

Ja lõpetuseks üks vahva orkester, kes üks päev Anzéres kõik rahvarohkemad kohad läbi käis, sest Šveitsis oli, kui ma õigesti mäletan, mingi karnevalipüha või midagi sellist:

 

Kas te jõudsite see talv suusatama? Vahet pole kas murdmaad või mäele. 

 

Kamilla Katarina
♥♥♥