Kuna lõpetamised on tulekul ja mult on palutud, et võiksid ka sellel teemal midagi postitada, siis otsustasin võtta selle teema veidi tõsisemalt ette ja kokkuvõttes peaks tulema neli postitust teemal- lõpetamine. Esimene nendest on isiklik ehk siis minu, mu venna ja veidi ka juttu mõnest mu sõbranna lõpukleidist. Teises postituses annan rõiva soovitusi, kolmandas kinga, soengu ja meigi ning lõpetuseks neljas on jällegi isiklik, sest mu poolõde lõpetab see aasta üheksandat ehk siis näete, kuidas temal lõpetamine läks ja mis ta selga pani 🙂

Aga asun siis teema kallale ja alustan enda üheksanda klassi lõpukleidist, milleks oli Montoni must kleit, veidi teistsuguse lõikega.

montonimustkleit

Juurde võtsin värviks royal sinise, sest see on juba ajast ja arust mu üks lemmikuid värve olnud. Kingade juurde ütlen seda, et need olid mulle väiksed! Sest mul on parem ja vasak erineva suurusega ning kui ma oleks number suurema võtnud, siis oleks vasak jalg väga hullusti loksunud (mulle reaalselt mahtus kaks näppu kanna taha ja samas parem jalg oli paras. Jah, ma tean, väga imelik). Aga miks must kleit? Ei mäleta kahjuks, aga mulle meeldis ja olen siiani oma valikuga rahul.

saara&gerdaga

IMG_0190

kaspariga9klassilopp

Ning mu kallis vennake kandis samuti üleni Montoni toodangut. Miks mõlemal Monton? Hea kindel valik kvaliteedi suhtes, eriti meeste ülikondadega. Olen kuulnud lugusi, kuidas noormehed on ostnud ülikonna a’la Zarast vms ja kuidas siis hargnema, või midagi taolist, on hakanud.

Kui sa oma meesterahvaga ülikonda lähed ostma, siis ma reaalselt soovitan sul juurde kutsuda poemüüja, kes kindlasti oskab nõu anda, kas ülikond ikka päriselt ka istub hästi seljas või ainult teile tundub.

Seda ikka teadsid, et Montoni rõivad on Eestis disainitud? Mõned mu tuttavad näiteks ei teadnud, aga jah, Montoni riided on eestlaste poolt disainitud Baltika Kvartalis.

Lähen nüüd edasi kaheteistkümnenda klassi lõpetamisega ja selleks ajaks oli minu tee venna ja parimate sõbrannadega lahku läinud. Üheteistkümnenda klassi alguses ma otsustasin vahetada kooli, kus ma olin kümme aastat käinud, sest kooli juhtkond naljaga öeldes “terroriseeris” neid õpilasi, kes tegelesid veidi rohkem oma hobidega kui kooli suhtes oleks võinud või olid veidi laisemad/rumalamad, mille pärast hinded olid halvemad kui klassi parimatel. Mind isiklikult pandi kirjutama mingit “lepingut”, et kui ma seda-seda ära ei tee, siis ma võtan ise paberid välja ning mõni õpilane sõimati niimoodi läbi, et kabinetist lahkuti hüsteeriliselt nuttes (mõnel juhul oli kaasas ka vanem, kes ka jah, valas pisaraid). Otsustasingi sellise asja peale kooli vahetada jaaaaaa… Pean kahjuks tõdema, et see on üks suurimaid asju mu elus, mida ma kahetsen. “Oleks” on küll paha poiss, aga endiselt mõtlen, et ma oleks pidanud selle psühhoterrori ära kannatama, sest vanasse kooli jäid mul maha inimesed, kes mind edasi viisid, inspireerisid ja aitasid.
Miks ma hetkel teemast kõrvale kaldusin, sest ma soovin, et kui sul (või su lähedasel) on plaanis peale üheksandat või lihtsalt põhikoolis või gümnaasiumi keskel kooli vahetada lihtsalt sellel põhjusel, et a’la kooli juhtkond või mõned õpetajad ei meeldi, siis mõtle KINDLALT järgi! Mõtle oma sõpradele, sõbrannadele ja nendele õpetajatele, kes ei võta sind kui lihtsalt suvalist õpilast vaid kui sõpra, kui normaalset inimest (normaalse inimese all mõtlen seda, et paljud õpetajad võtavad õpilasi kui tulnukaid vms 😀 Me nagu poleks inimesed vaid mingid olendid, kelle peale võib suvaliselt karjuda ja ennast välja elada, sest ei, meil ju pole tundeid ja emotsioone). Mõtle nende peale, sest kui sa pole “üksik hunt”, siis sellised inimesed on koolis väga olulised ja uues koolis, kuhu sa pea ees teadmatusse hüppad, ei pruugi su kõrvale selliseid inimesi enam tulla.
Aga see kõik oleneb kindlasti inimesest ja olukorrast, mõne jaoks võib koolivahetus just parim lahendus olla.

 

Heh, tulen nüüd tagasi algse teema juurde ja olemegi koos jõudnud mu kaheteistkümnenda klassi lõppu.

Alustan tutipäevast ja lennuraamatust:

SOOVID

 

Tutipäeval olime kõik lapselikumalt riides kui muidu, puhusime mulle ja muidugi ei puudunud ka veesõda, kuid selle päeva kõige eredam mälestus on siiski see, kuidas me need õhupallid, koos tulevikusoovidega, taevasse saatsime.

IMG_1018

Lennuraamatu soovitan sul oma klassiga või lennuga kindlalt kokku panna, sest isegi kui sa oled sarnane minuga, kes polnud oma klassiga väga lähedane ja üldse meie klass polnud väga kokkuhoidev, siis tulevikus on sul ikkagi huvitav lugeda, mida su klass/lend, sinust arvas ja nägi.

Põhjus, miks ma julgesin lõpetamise teemast alles nii hilja kirjutama hakata, on seetõttu, et koos oma sõbrannadega olime oma riiete ostmisega väga hilised. Ma ei valinud juba märtsis-aprillis välja, et vot, sellega ma lõpetan, vaid valiku tegin ära kaks päeva enne lõpetamist.

IMG_20130619_192434

Käisin koos Saaraga shoppamas ning mina sain oma seeliku(sellepärast kirjutasin ka enne “riiete”, sest ma ei lõpetanud kleidiga) Montonist päris kiirelt valitud ja ostetud, aga häda jäi ikka alles, sest Saaral, kellel oli juba järgmine päev lõpetamine, polnud endiselt midagi selga panna. Saaral oli juba nutt kurgus ja ütles, et tema ei lähe sellele lõpetamisele, sest üheski poes polnud SEDA kleiti. Kuigi ta oli käinud Mangos ja ütles mulle surmkindlalt, et ei, seal ei ole, siis ma kindluse pärast tahtsin sinna kiigata ja vot sulle nalja, sest Saara leidiski endale Mangost kleidi, mis talle perfektselt sobis.

DSC_2337

10637_10200749326968939_1940435950_n

IMG_1207

Samal päeval lõpetas veel mitu mu parimat sõbrannat ja vend. Sõbrannadest tooksin välja Grete ja ta kleidi, sest tema ostis samuti enda kleidi päev enne Montonist.

1010034_539391062785565_2130462962_n

Ilus ja naiselik!

Ja mu vend… no mis sa arvad? Jah, tema ülikond tuli samuti Baltika Kvartalist 🙂 Seekord mitte küll Monton, vaid Baltman.

IMG_1168

Sarnane nagu üheksanda klassi lõpus, aga uue pidi ostma, sest eelmine jäi väikseks. Muide vana ta müüs maha enda heale sõbrale, kes sellega enda lõpetamisele läks. Väga hea mõte ju! Sõber sai endale palju odavamalt peaaegu uue šiki ülikonna ning venna uus ülikond sai rahaliselt palju kergemini ostetud (meeste ülikonnad on väääääga krõbedate hindadega) 😀 .

 

LÕPUKS jõudsingi peategelase juurde ehk endani.

1059459_10201115682672738_2039609339_n

Ja nagu ma eelpool mainisin, siis mul polnud kleit, vaid maxiseelik MONTONIST! Pluus ja nude-bra olid Lindexist. Selle nude bra tõin sellepärast välja, sest see on minu arust nii kole kui sellisel pidulikul üritusel ümber pluusiga selja taha mingid triibud jäävad või kui rinnahoidja pael hakkab kuskilt välja paistma või mida iganes. See on üks ürituses, kus võiksime olla perfektsed, eks?

kaks

IMG_1483

Selline ma siis olin…

Montonit tõin sellepärast nii palju välja, sest ma tean, et hästi paljud kardavad selliselt suurelt brändilt endale lõpuriideid osta, sest võib-olla kellelgi on sama? Aga ma ei usu, et on. Kirjutasin selles postituses kolmest lõpetamisest ja ühelgi lõpetamisel polnud tüdrukutel samasuguseid riideid seljas. Uurige oma klassiõdedelt, mis nad selga panevad ja nendest vihjetest on juba aru saada, kas on sama valik või mitte 😉 .

 

 

 

Kamilla Katarina